Mõned märkused Tamazi juures auto rentimise kohta.
Üldiselt on seni kõik hästi läinud, olukord on üsna muretu. Me kohtusime, vestlesime veidi – auto ei olnud 2015. aasta Forester, vaid 2005. aasta XTrail. Ma ei vaidelnud vastu, auto klass on veidi kõrgem, kõik töötab, ok. Leping oli küll ainult gruusia keeles. Mulle selgitati, millistele aladele ei tohi sõita, ülejäänud kruusateede kohta ütles Tamaz, et neil võib sõita. Läksime teele.
Probleemid algasid, kui ühel sellisel teel (lepinguga keelustamata Hevsuretias, täpsemalt Roshka küla lähedal) lõhkusin ma – nagu kruusateedel sõites juhtub – käigukasti õlitoru. Sõitsin kivi peale, ei märganudki seda eriti, kuid õli voolas peagi välja ja auto jäi seisma. Helistasin Tamazile, ta võttis ühendust kindlustusega, kõik pidi olema korras. Mäed, hakkas hämarduma, meid võeti peale autoga hotellist, kus olime peatunud. Kindlustusfirma nõudmisel kutsusin politsei, et kahju registreerida. Selgus, et pidin maksma 250 lari trahvi õnnetuspaigast lahkumise eest – Tamaz sellest ei rääkinud. Olgu peale.
Seejärel hoiatasin teda, et auto on raskesti ligipääsetavas kohas – kindlustusfirma puksiirauto sinna ei jõua. Ta ei öelnud midagi, nad saavad kohapeal hakkama. Järgmisel päeval selgus, et auto võti on kadunud. Teavitasin sellest Tamazit, kuid tal polnud varuvõtit (selgus, et auto oli Tamaz rentinud teiselt omanikult, kellega tal ei õnnestunud kiiresti ühendust võtta). Saabusid Tamazi sõbrad teise autoga, mille pidid mulle asendusautona andma. Kuid võtmejuhtumi tõttu öeldi mulle lõpuks:
programmeerija kutsumine, sõit Tbilisisse ja tagasi, auto kättetoimetamine – kõik kokku läheb mulle maksma 600 lari. Meid viidi Tbilisisse. Üks rendipäev läks kaotsi. Järgmisel päeval teatas politsei, et võti leiti nende autost (öösel oli see mul jakitaskust välja kukkunud). Teavitasin sellest Tamaza sõpradele, nad tühistasid programmeerija tellimuse, kes pidi auto avama, ja läksid ausalt politseijaoskonda võtit tooma. Auto, millega nad sõitsid – Tamazi sõbra XTrail – oli mulle lubatud asendusautona, kuid alles siis, kui nad on lõpetanud rikkis auto äraveo. Midagi muud ei antud, öeldi, et seda pole. Lubasid auto Tbilisisse kella 18-ks, tõid kella 22.30-ks; selle tõttu läks kaotsi hotellibroneering (juba teine) reisi järgmises sihtkohas. Edasi käitus Tamaz ebaõiglaselt. Lubas minuga ühendust võtta ja selgitada, kuidas toimub nende 600 lari tagastamine, mille ma varem olin andnud. Tamaz lihtsalt kadus. Ta ei vastanud enam telefonile. Lõpuks tulid kohale tema sõbrad ja selgitasid, et ma saan tagasi ainult 60 lari – ülejäänu kulus edasi-tagasi sõidu bensiinile, õlile ja veel millelegi. Enne seda oli Tamaz öelnud, et asendusauto toimetamine Roshkusse maksab 120 lari. Vahe on märgatav. Tamaz ei võtnud ikkagi ühendust. Kui ma kaks päeva hiljem ise talle helistasin, ütles ta, nagu poleks midagi juhtunud, et mina olen süüdi auto rikkumises, et sõitsin sinna, kuhu sõita ei tohi, et tema sõbrad kandsid kulud ja et raha ta enam tagasi ei anna. Ma ei hakanud tülitsema, puhkus ja hea tuju on kallimad. Kokkuvõte: Tamaz andis mulle 100 lari tagasi ja lubas järgmisel korral 5 tasuta päeva „Foresteriga“. Kas on vaja öelda, et ma tema pakkumist ei kasuta. Ma ei saa aru, kust need kõik suurepärased arvustused tema kohta teie veebilehel pärinevad. Ma ei vaidle vastu, mulle anti ikkagi auto ja nad püüdsid kuidagi aidata, kuid kõik probleemid jäid minu kanda – kaks rendiperioodi läksid kaotsi, raha kadus teadmata kuhu, tuju on muidugi rikutud. Versioonid sellest, mis edasi saab, muutusid kogu aeg. Kui mulle oleks kohe öeldud, et auto rikkumise ja võtme kaotamise eest pean maksma 600 lari, ning antud kohe asendusauto, oleks olnud võimalik asja arutada. Aga tegelikult lahendati kõik probleemid minu kulul, ja kõige ebameeldivamal hetkel kadus omanik lihtsalt ära.